English below

26.-29. juunil kogunes Kubijale rahvusvahelisse doktorantide suvekooli 80 majandus-, juhtimis-, õigus- ja riigiteadlast üheksa riigi ülikoolidest. Nelja päeva jooksul toimus kuus välislektorite loengut, 18 doktorantide suulist ettekannet, 12 doktorantide posterettekannet, juhendamiskoolitus doktorantide juhendajatele ning hääle- ja improvisatsioonikoolitus kõigile osalejatele. Diskuteeriti erinevatel teadusteemadel, ammutati värskeid ideid ja laiendati erialast kontaktide võrgustikku. Õhtused tegevused vabas õhus ja meelelahutusprogramm aitasid intensiivsest päevatööst lõõgastuda ja üksteist paremini tundma õppida. Suvekooli korraldas Majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikool Tartu Ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel.

Rohkem pilte suvekoolist leiab siit.

In June 26-29, 80 researchers of Economics, Management, Law and Public Administration from nine countries have met in Kubija for the PhD Summer School. During the four days, six guest lectures have been given on topics ranging from the blockchain technologies and public sector issues to the international economics and statistical methods. 18 working paper presentations and 12 poster presentations given by doctoral students took place. In addition to that there was a workshop for supervisors as well as a voice and improvisation training for all participants. Participants discussed on various research topics, shared new ideas and expanded their professional network of contacts. Evening activities in the open air and the entertainment program helped to relax from intensive day work and get to know each other better. Summer School was organized by the Doctoral School of Economics and Innovation with the support of the University of Tartu ASTRA project PER ASPERA and the European Union Regional Development Fund.
More pictures here.

Neljapäeval, 16. augustil kell 11 pannakse Delta majale nurgakivi. Deltasse koondub ülikooli infotehnoloogia, arvutiteaduse, arvutitehnika ja robootika, majandusteaduse ja ärinduse ning matemaatika ja statistika alane õppe- ja teadustöö.

2020. aasta alguseks valmib Tartu kesklinnas Emajõe kaldal Tartu Ülikooli Delta keskus, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast. Delta keskuse eesmärk on saada Eesti innovatsiooni lipulaevaks. Ettevõtlusmajas tuuakse õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus ülikoolile võimalikult lähedale, avades laiaulatuslikud võimalused mitmesugusteks koostöövormideks.

Ehitust rahastatakse osaliselt teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide konkurentsivõimet soodustavast institutsionaalsest arendusprogrammist ASTRA.

Vaata, kuidas hakkab Tartu Ülikooli uus õppe- ja teadushoone Delta välja nägema.

Ajakava

11.00 - Kogunemine, tervitusjook, muusika
11.05 - Rektor Toomas Asseri tervituskõne
11.10 - Tartu Linnapea Urmas Klaasi tervituskõne
11.15 - Arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo tervituskõne
11.20 - Majandusteaduskonna juhataja Maaja Vadi tervituskõne
11.25 - Ehitusfirma tervituskõne
11.30 - Nurgakivi sisse asetatava ajakapsli sisu tutvustamine ja paigaldamine
11.40 - Suupistelaud, muusika

Üritus toimub eesti keeles, kuid ürituse juht annab peamised sõnumid lühidalt edasi ka inglise keeles. 

Nurgakivi asetamine toimub aadressil Narva maantee 4, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna endise hoone asupaigas. Üritusele tulles on võimalik parkida Konsumi parkimisplatsil (Ujula 2) või Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi esisel platsil (Ujula 4).

Reedel, 24. augustil toimus Tartu Ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil TÜ rektoriks valitud professor Toomas Asseri inaugureerimine. Kell 16 ülikooli aulas alanud tseremoonial annab rektorile ametiraha üle Vabariigi President.

Istungi avas TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Seejärel pidasid tervituskõne professor Tõnu Lehtsaar ja president Kersti Kaljulaid. Ametivande andmisele ja ametiraha üleandmisele järgnes professor Toomas Asseri inauguratsioonikõne.

Tseremoonial tervitasid uut rektorit veel haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu nimel Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ning Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim. Muusikalisi vahepalu pakkus Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks tänavu 26. aprillil. Tema ametiaeg algas 1. augustil ja see kestab viis aastat.

Loe president Kersti Kaljulaidi tervituskõnet.

Loe rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõnet.

Lisateave: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Majandusteaduskonna töötajad kohtusid täna (24.08) Haridus- ja Teadusministeeriumi tippjuhtkonnaga. Ministeeriumist olid kohal kantsler Tea Varrak, asekantslerid Mikk Kasesalk, Indrek Reimand, Ivar Sikk ja kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak.
Arutelu all oli hariduse rahastamise tulevik ja majandushariduse arengusuunad ja võimalused.

Rektor Toomas Asseri inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli aulas 24. augustil 2018.

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud ministrid, ekstsellentsid, head kolleegid rektorid, head kolleegid ülikooli nõukogus ja senatis, akadeemilise pere liikmed, daamid ja härrad! Minu üliõpilased!

Alustan siit kõnetoolist oma esimest sõnavõttu Tartu Ülikooli 86. rektorina. Auväärsete eelkäijate eeskujul ja valimistel ülikooliperele antud lubaduste täitmiseks pühendun Tartu Ülikooli ja tema inimeste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna arukal juhtimisel.

Tänan kõiki, kes mind toetasid rektori ametisse valimise ajal, ja juba ette tänan ka kõiki teid, kellega koos me selle eelseisva suure töö ette võtame.

Kinnitan, et rektorina järgin alati heasoovliku professor Kuno Kõrge õpetussõnu ülikooliõpingute ajast: „Ascultare disce!“ – õpi kuulatlema, õpi kuulama. Toona tähendas see arstitudengitele südametoone ja hingamiskahinat. Aga see tähendas eelkõige kuulamisoskust, mida aastaid hiljem on vaja olnud. Seda pidasin meeles arstiks õppides, kirurgina töötades ja tulevasi arste õpetades.

Tartu Ülikoolil on olnud palju silmapaistvaid juhte. Ülikooli rajaja Johan Skytte, taasavaja Georg Friedrich Parrot, Eesti rahvusülikooli esimesed juhid Peeter Põld ja minu arstist kolleeg Henrik Koppel täitsid oma ülesandeid suure andumuse ja vilumusega, viies ülikooli uutesse ajastutesse.

Ülikooli uute alguste eeskäijate reas kuulub minu eriline lugupidamine Jüri Kärnerile ja Peeter Tulvistele, kelle juhtimisel kujundati Tartus uuesti Eesti ülikool avatud ja uuendusmeelse akadeemilise kogukonnana.

Ka täna ja homme seisab ülikoolil ees mitmete suurte eesmärkideni jõudmine. Oma tegevusprogrammis lubasin töötada ööpäevaringselt ülikooli heaks.

Lahendust vajavad doktorantidele senisest kohasemate võimaluste loomine oma teadustööle pühendumiseks; karjäärimudeli põhimõtete paikarääkimine ja rakendamine, et meil oleks selged printsiibid meie töötajate väärikaks kohtlemiseks ja ekstsellentsusepüüde õhutamiseks; paremad koostöömudelid teiste ülikoolide, valitsusasutuste, aga ka näiteks raviasutuste kaasamiseks.

Ühiskonda teenime ka sellega, et järjekindlalt ja tõenduspõhiselt selgitame Eesti valitsusele, miks on viimane aeg asuda liikuma ümberjagamismajanduselt teadmuspõhise suunas.

Väikese rahva arengu ja edenemise garantii on koostöö, Eesti vajab koostööd. Minu eesmärk rektorina on mõistlik, argumenteeritud dialoog kõrgkoolide vahel, et kasutada Eesti teaduspotentsiaali parimal võimalikul viisil nii ülikooli sees kui ka Eestis tervikuna, aga ka rahvusvahelises keskkonnas.

Meie igapäevatöö on jätkuvalt suunatud õppetöö sisu ja korralduse täiustamisele, et meie aktiivsed, sihikindlad ja avarapilgulised üliõpilased siirduksid tööellu parima võimaliku pagasiga.

Edu saavutamiseks tuleb seada prioriteete ja keskenduda. Me ei suuda tegeleda kogu elurikkuse ja maailma kõiksusega, kuid see, millega me tegeleme, peab olema tipptasemel ja suunatud tulevikku.

Mõned asjad muutuvad ja arenevad iseenesest, mõned ainult siis, kui me ise selleks midagi teeme. Mina eelistan keskenduda sellele, mis sünnib panusest ja ühisest pingutusest.

21. sajand on suure kiirendusega ajajärk, kus ümbritsev maailm tuleb iga hetkega üha lähemale, ja väike Eesti muutub selle maailmaga üha seotumaks. Tartu Ülikoolil tuleb selles kiirendis liikumiseks muutuda järjest kaalukamaks. Eks me muutume ka – iga uus lõpetaja, iga uus talendikas töötaja, iga teadussaavutus ja rahvusvaheline kontakt lisavad meile kaalukust.

Oleme järjest rahvusvahelisemad nii ülikooli kui ka ülikoolilinnana. Laenan järgmise mõtte meie nõukogu liikmelt ja Uppsala Ülikooli rektorilt Eva Åkessonilt: rahvusülikool, jah, loomulikult, Tartu Ülikool on selle väikse omakeelse riigi keskpunkt ja püsimise garantii! Aga kujutagem end korraks ette kangekaelselt ainult eestikeelsena. Mis ülikool me siis oleksime? Mõelgem sellele ise. Me saame ja peame olema rahvusülikool, ainuke eestikeelne universitas, aga seda nii, et meil on lisaks ka teine püsiv aktiivne töökeel, mis ühendab meid maailmaga.

Rahvusvahelistumine on viimase aasta-pooleteise jooksul saanud meie jaoks täiesti uue tulevikuväljavaate. Me oleme rahvusvahelise tähelepanu, teiste suurepäraste ülikoolide huvi keskpunktis. Meie käest tullakse nõu küsima ja koostööd pakkuma. Siinkohal tuleb avaldada tänu ja lugupidamist ülikooli lahkunud rektorile Volli Kalmule. Volli juhitud ülikool liikus õigel kursil peaaegu kõiges, mida ette võeti, aga just rahvusvahelise positsiooni kindlustamine oli üks tema eesmärke ja nagu täna näeme, siis ka üks suuremaid saavutusi.

Ülikooli rektorina seisan ma selle eest, et ülikooli inimesi väärtustataks, ülikooli juhitaks targalt ja ülikooli mõjukus Eesti arengu eestvedajana kasvaks veelgi. Oma edaspidises töös rektorina tahan ma järgida mõttetera, mis on isiklikul kogemusel kinnitust saanud: „Chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu“ – „Kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)“. Ka rektorina tõotan olla rektor teie kõigi jaoks, üliõpilased, doktorandid, õppejõud, teadustöötajad ja tugitöötajad.

Aga siiski on kõigist olulisimad tänased ja tulevased üliõpilased. Eesti rahvusülikoolina vastutab Tartu Ülikool pädeva ja hakkaja teadlas- ja haritlaskonna kasvatamise eest nii ülikooli, Eesti kui ka kogu maailma tuleviku hüvanguks.

Nüüdseks on mul olnud eriline au lugeda siinsete sammaste vahel oma ametitõotust kahel eri ajal ja kahes erinevas rollis. 40 aastat tagasi andsin siinsamas ülikooli aulas arstivande kogu eluks ja olen seda vääramatult järginud. Täna lugesin siinsamas Tartu Ülikooli juhiks asudes rektorivande ja kinnitasin selle oma allkirjaga. See vanne on antud kõikidele teile. See on minu jaoks sedavõrd suur ja siduv, et kordan selle siit puldist veel kord üle.

„Asudes täitma oma kohustusi Tartu Ülikooli rektorina, annan vande järgida oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, Tartu Ülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Tõotan pidada oma ametit väärikalt ja ausalt ning hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa ülikooli hüvangule.“

Olen kindel, et Tartu Ülikooli elujõud ja hea käekäik on suur ja siduv eesmärk meile kõigile. Ülikool vajab Eesti arengu eestvedaja olemiseks meie kõigi pühendumist ja koostööd.

Minu ülikoolitunnetus on kujunenud ühe maailma ülikoolide varasema lingua franca, ladina keele toel. Seepärast lõpetan oma sõnavõtu sama akadeemilist komberuumi järgides: Vivat, Crescat, Floreat, Alma Mater Tartuensis in Aetarnum.

Ja päris viimaks luban, et rektoriametis ma ei unusta: pro scientia atque sapientia– [me töötame] teadmise ja tarkuse nimel!

• Mida see tähendab meie ühiskondade elanikele?
• Kuidas kiire tehnoloogiline edenemine mõjutab igapäevast tööelu?
• Milliseid pingeid ja probleeme tekitab pidev innovatsioonivajadus - ja kuidas ühiskond seeläbi muutub?
• Kuidas kirjanduses kajastuvad need ühiskondlikud muutused ja kuidas neid muutusi väljendatakse?
• Milliseid võimalusi pakuvad maailma suurim meelelahutussektor - digitaalmängud - ja millist rolli nad võivad tulevikus mängida

Need on peamised küsimused, mille vastamisele konverents tahab kaasa aidata. Seega saavad osalejad käsitelda nimetatud teemasid mitmesugustel vaatepunktidest lähtuvalt ja märgata seosed erinevate valdkondade vahel.

Seminaril on kõnelejateks oma ala tippspetsialistid nii Jaapanist kui Eestist. Kaasatud on ka doktoritudengid.

Seminar on avatud kõigile huvilistele, samas toimuvad registreerunud kraadiõppuritele ka kinnised arutelud.

Üritusele oodatakse osalema nii doktorante kui magistrante. Huvilistel on võimalus registreerida otse kodulehel: http://doktorikool.humanitaarteadused.ut.ee/%C3%BCritused?lang=et#JapanE...

Küsimuste korral palun võtta ühendust aadressil: elo.suld [ät] ut.ee

Loengu materjalid on registreerunutele kättesaadavad alates 25. septembrist 2018.

Seminari töökeel on inglise keel.

Üritus toimub Ülikooli 18, Tartu Ülikooli peahoones, senati saalis (teisel korrusel) ja Sotsiaalvaldkonnas õppehoones Lossi 36-215.

Seminaris osalemise eest on võimalus saada 2 EAPd, selleks peab registreeruma ja osalema kogu programmis sh seminarides.

Osavõtt on tasuta.

Programm leitav kodulehelt: https://aasiakeskus.ut.ee/et/uudised/konverents-doktorikool-jaapan-eesti...

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/2231236900497693/ 

19. septembril käisid majandusteaduskonna valitsusega kohtumas EMÜ õppeprorektor Endla Reintam, majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira, õppedirektor Jaana Orin ning professor Rando Värnik.

Kohtumisel arutati ärinduse ja halduse õppekavagrupi praegust olukorda ja tulevikustsenaariume. Sõnastatud said Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli võimalikud koostööpunktid nii õppe- kui teadustöös.

Ootame Sind 10. oktoobril kell 11.00 - 18.30 loome- ja sotsiaalse ettevõtluse kolmandale koolitusele tsüklist „Ole piiriülese koostöö käivitaja!" ("To be the cross-border starter") Tartus, Athena keskuses (https://www.athenakeskus.ee).

Koolitusel arendatakse piiriüleseid koostööideid, tehakse läbi praktilised ülesanded ja jagatakse nippe, kuidas siseneda välisriigile turule. Tegutsevad ettevõtjad jagavad oma kogemusi, kuidas väikettevõtjana edukalt eksportida.

Kutsume koolitusele Eesti-Läti koostööst huvitatud (alustavaid) loov- ja sotsiaalseid ettevõtjaid ja teisi koostööideede omanikke.

INTERREG Eesti-Läti projekti „Sotsiaalne ja loov" koolitustsükkel koosneb neljast sessioonist ja kestab aprillist novembrini 2018. Viimasel sessioonil saad suuniseid rahastuse leidmiseks ning kohtud investoritega. Koolitus lõpeb koostööideede esitlemisega.

Kogu koolitustsükli parimatele ühisettevõtmistele on auhinnad!

Osalejatele on koolitus tasuta, ettevõtjad peavad seda edaspidi deklareerima kui vähese tähtsusega abi.

Registreeru siin!

Registreeruda saab kuni kaks inimest ühest ettevõttest või tiimist.

Lähemalt projektist Facebookis:  https://www.facebook.com/events/216137252489981/ ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna veebilehel https://www.mtk.ut.ee/et

Vaata ürituse kava siit!

Interreg V-A – Estonia Latvia 2014 – 2020 Project "Boosting cross border entrepreneurial activity in social and creative industries sector" (Social&Creative)

See veebileht väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 12. novembril 2018. a kell 14.00 Tartu Ülikooli majandusteadus­konnas, J. Liivi  4, ruumis 214.

Juhendajad:       Professor Tiiu Paas (PhD), majandus­                  teaduskond, Tartu Ülikool
                             Vanemteadur Jaan Masso (PhD), majandus­teaduskond, Tartu Ülikool

Oponendid:       Sten Anspal (PhD), Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR
                            Professor Annekatrin Niebuhr (PhD), Kieli Ülikool (Saksamaa).

Nelja empiirilist juhtumiuuringut hõlmava doktoritöö eesmärk on aidata paremini aru saada siiani vähe uuritud ja ka täiesti uute inimkapitali mõõtmete mõjust püsivatele palgaerinevustele igas rühmas.

I uuring pöörab erilist tähelepanu kognitiivsetele võimetele kirja- ja arvutusoskuse ning probleemide lahendamise alal tehnoloogiarikkas keskkonnas ning nende soospetsiifilistele kombinatsioonidele, selgitamaks meeste ja naiste palgalõhet Eestis.

II ja III uuring käsitlevad kirja- ja arvutusoskuse rolli ning töös kasutamist kui etnilise palgalõhe põhjustajat Euroopas. IV uuring dokumenteerib Eestisse tagasipöördunute välismaal töötamise kogemuse mõju palgale, võrreldes nendega, kellel välismaal töötamise kogemus puudub.

Teaduste akadeemiate ülesanne uue teadmise tutvustamisel, esindamisel ja rakendamisel on üldteada. Kaasaegsete akadeemiate üha olulisem ülesanne on aga ka ühiskonna elus kaasa rääkida, panustada üldisesse hüvangusse – anda nõu. Akadeemiate nõuandva rolliga kaasnevate võimaluste ja probleemide üle arutletakse konverentsil:

ADVISORY ROLE OF ACADEMIES IN THE INFORMATION-RICH SOCIETY

• Teaduse sõnumist kõnelevad prof Sierd Cloetingh, prof Antonio Loprieno ja dr Katrien Maes.
• Kuidas teadusest nõuanne saab, arutlevad dr Johannes Klumpers, prof Janusz Bujnicki ja prof Jorge Huete.
• Kuidas nõuandeid ühise hüvangu eesmärgil ära kasutada,  räägivad dr Robert-Jan Smits ja prof Marju Lauristin. 
• Oma kogemustest kõnelevad Eesti kõrgkoolide, ministeeriumide ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad.
• Toimuvad paneeldiskussioonid, kus TÜ majandusteaduskonnast osaleb akadeemik ja rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.

1. novembril ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) erinumber, mis annab ülevaate ettevõtlikkusest ja ettevõtlusõppest eri haridustasemetel. Esmakordselt lahkavad teemat uurimisrühmad, kuhu kuuluvad majandus- ja kasvatusteadlased ning psühholoogid. Artiklitest leiab näiteid, kuidas saavad õpetajad oma töös toetada ja arendada õppurite ettevõtlikku hoiakut. Samuti kirjeldatakse uuringute põhjal vajadust ettevõtlusõpet arendada ja paremini Eesti haridussüsteemi lõimida.

EHA erinumbri esimeses, teoreetilist raamistikku loovas artiklis annab Tiit Elenurm ülevaate ettevõtlusõppest ja selle sihtrühmadest. Autor keskendub ettevõtlusõppe eesmärgile kõrghariduses ja selle eesmärgi saavutamise viisidele, arvestades sihtrühmade kogemust ja erisuguseid ootusi.

Erinumbri võib tinglikult jagada kaheks. Esimeses osas käsitletakse ettevõtlikkuse arendamist üldhariduskoolides ning teises osas ettevõtlusõpet kutse- ja kõrghariduse vallas.

Rääkides ettevõtlikkuse arendamise toetamisest üldhariduskoolides, on autorite tähelepanu keskmes vähe uuritud temaatika: ettevõtlusprogrammide mõju õppijatele ja õpilasfirmade mõju õppuritele. Õpilasfirmade tegevuses osalemise ning ettevõtluseks vajalike teadmiste ja oskuste vahel ilmneb positiivne seos.

Soome kolleegid tutvustavad oma tavasid – Soomes on ettevõtlusõppel haridussüsteemis pikk traditsioon. Uuringu fookuses on koolijuhtide roll ettevõtlusõppe toetamisel ja artiklis pakutakse uudset teavet kooliväliste huvirühmade kaasamise kohta ettevõtlusõppe toetusvõrgustiku loomisel.

Edasi käsitletakse ettevõtluspädevuse teoreetilist mudelit ning põhjendatakse empiiriliselt mudelis sisalduvate alapädevuste valikut, mille eesmärk on luua alus ettevõtlusõppe arendamiseks. Samuti avatakse tagamaid, milline on õppijate motiiv alustada ettevõtlusega ja nende varasem kogemus, lähtudes autonoomse ja kontrollitud motivatsiooni teooriast.

Erinumbri viimases artiklis tutvustatakse Viljandi kultuuriakadeemia kogemust kohustusliku ettevõtlusõppe rakendamisel ning näidatakse sealsete õppekava õpiväljundite seost ettevõtluseks vajaliku pädevusega.

Erinumbrist leiab ka kahe ettevõtlusõppele olulise raamatu tutvustuse. Tõnis Mets tutvustab ettevõtlusõppe ja ettevõtluse mõistmiseks olulist raamistikku, mida on kirjeldatud Suna Lųwe Nielseni, Kim Klyveri, Majbritt Rostgaard Evaldi ja Torben Bageri raamatus „Entrepreneurship in theory and practice: Paradoxes in play“. Raamatu täiendatud trükk ilmus 2017. aastal. Elari Tamm kirjutab Whartoni ülikooli professori Adam Granti raamatu „Originals: How nonconformists move the world“ (2016) näitel, kuidas tõhustada loovmõtlemist ja lükata ümber müüte.

EHA ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe erinumbri väljaandmist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi projektist „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (Edu ja Tegu).

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös ilmuv avatud juurdepääsuga ajakiri EHA on ainus eestikeelne eelretsenseeritav haridusvaldkonna teadusajakiri. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe erinumbri toimetajad on Eve Eisenschmidt Tallinna Ülikoolist, Mervi Raudsaar ja Krista Uibu Tartu Ülikoolist ning Urve Venesaar Tallinna Tehnikaülikoolist.

Lisateave:
Mervi Raudsaar, Tartu Ülikooli ettevõtluse dotsent, 737 6362, mervi.raudsaar [ät] ut.ee
Eve Eisenschmidt, Tallinna Ülikooli hariduskorralduse professor, 619 9787, eve.eisenschmidt [ät] tlu.ee
Urve Venesaar, Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprofessor, 620 3951, urve.venesaar [ät] ttu.ee

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna erialad tõusid Times Higher Educationi (THE) värskes erialade edetabelis kõrgetele kohtadele. Sealhulgas jõudsid kaks eriala edetabelisse esimest korda: majandusteadus (koht 251–300) ja haridusteadus (301–400).

Oma eelmise aasta positsiooni (251–300) on edetabelis säilitanud Tartu Ülikooli sotsiaalteadused. Need hõlmavad THE liigituses kommunikatsiooni ja meediauuringuid, politoloogiat ja rahvusvahelisi uuringuid, sotsioloogiat ning geograafiat (inimgeograafia ja regionaalplaneerimine).

„See on tõesti väga tore saavutus, et Tartu Ülikooli ärinduse ja majandusteaduse õpetamine ja teadustegevus on leidnud äramärkimist THE edetabelis,” ütles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. „Oleme majanduse erialaga samal tasemel oma heade kolleegidega Turu Ülikoolist ja Kieli Ülikoolist. Meiega samas rühmas on Peterburi Riiklik Ülikool ja Birkbeck College Londonist.”

Eamets viitas ühtlasi sellele, kui oluline on säilitada ärinduse ja majanduse õpe nii Tartus kui ka Tallinnas. „On tõesti kahju, et ülikoolide vastutusvaldkondade jagamisel soovitakse eristada ärijuhtimist ja majandusteadust. Need on tegelikult ühe mündi kaks erinevat poolt. Oleme koos majandusteadlastega Tallinna Tehnikaülikoolist mõlemat suunda koos vedanud ja teeme seda kindlasti ka tulevikus,” lisas Eamets.

Edetabelis esile tõstetud erialasid õpetatakse Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, haridusteaduste instituudis, ühiskonnateaduste instituudis ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudis.

Balti riikide kõrgkoolidest on sotsiaalteaduste erialade edetabelisse pääsenud ka Tallinna Tehnikaülikool (sotsiaalteadused kohal 251–300, majandusteadus kohal al 501), Vilniuse Ülikool (sotsiaalteadus kohal 501–600, majandusteadus kohal al 501) ning Kaunase Tehnikaülikool (sotsiaalteadused kohal al 601, majandusteadus kohal al 501).

Suurbritannia ajakiri Times Higher Education võtab erialade pingerea koostamisel aluseks sama metoodika, mida kasutab maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Lisateave: Raul Eamets, TÜ sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor, 737 5901, 514 0082, raul.eamets [ät] ut.ee

	http://www.chedteb.eu/

29.10 – 02.11.2018 toimus projekti Digital Transformation raames seminar Training Workshop on digital and platform-based student administration and services.

Seminari eesmärk oli jagada parimaid praktikaid Eestis üliõpilaste haldamisega seotud platvormidest (SAIS – sisseastumise infosüsteem, DreamApplay, ÕIS), rääkida ülikoolide digitaalsest transformatsioonist ehk digitaalsest muutumisest (Annika Tina, Tomàš Làdy, Bernd Kleinheyer) ja tuua sisse ka ettevõtete näiteid (Nortal, Guardtime).

Osalesid kolleegid Brnost ja Bielefeldist.

Link ettekannetele SIIN

30. novembril tähistab majandusteaduskond oma juubelit konverentsiga, mis on pühendatud 80-aastase teaduskonna rollile ettevõtlikus ülikoolis.

Majandusteaduskonna juhataja professor Maaja Vadi ütles, et kuigi teaduskond on 80 aasta jooksul mitmel korral asukohta muutnud, on siiski säilinud meie-tunne. Ühiselt on pidevalt püütud õppe- ja töökeskkonda kaasajastada, näiteks kasutati 1990. aastate teisel poolel Narva maantee 4 õppehoone rajamiseks suures mahus teaduskonna enda kogutud vahendeid.

«Suureks saavutuseks võib pidada seda, et majandusteaduskond algatas eestikeelsete majandusõpikute koostamise ja avaldamise ning on seda siiani toetanud. Meie teaduskonnas töötab suurim hulk eestikeelsete majandusõpikute autoreid – ainuüksi õpikute sarjas on avaldatud üle saja raamatu,» tõi Vadi näiteks.

Kui veel veerandsada aastat tagasi kaaluti tõsiselt majandusteaduskonna kui nõukoguliku igandi kaotamist, siis praegu on teaduskond majandusvaldkonnas maailmatasemel. Ajakirja Times Higher Education edetabelis on TÜ majandusteaduskond Baltikumi ülikoolidest kõige kõrgemal kohal, vahemikus 251–300.

Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja professor Kadri Ukrainski sõnul oodatakse konverentsile umbes 200 külalist. Külla on kutsutud ka vanu sõpru ja uusi tuttavaid Saksamaa ja Ungari ülikoolidest, kellega koostööd arendada.

«Aasta tagasi väitis teadusprorektor Kristjan Vassil ühel konverentsil, et masinõppe areng ja reaalajas andmete kasutamine teeb närviliseks Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi, kuna suure hulga nende analüütikute – ökonomeetrikute – töö teevad tulevikus ära masinad. Konstanzi Ülikooli endine teadusprorektor, professor Winfried Pohlmeister räägibki konverentsil sellest, mis roll on ökonomeetrial suurandmete ajastul,» rääkis Ukrainski.

Loe täisartiklit UT ajakirjast...

Strateegilise juhtimise õppekava üliõpilased ja juhtimise õppetooli töötajad kohtusid 21. novembril Stenbocki majas peaministriga, kes jagas oma mõtteid juhtimisest.

29. novembril oodatakse kõiki ettevõtlushuvilisi loome- ja sotsiaalse ettevõtluse viimasele koolitusele tsüklist „Ole piiriülese koostöö käivitaja!" ("To be the cross-border starter") Siguldas (https://www.facebook.com/siguldasdevons/).

Koolitusel räägitakse rahastamisest ja kohtutakse potentsiaalsete investoritega, esitletakse Eesti ja Läti koostööideid, seal kohtud Läti noorte sotsiaalsete ja loovettevõtjatega. Esita ka oma koostööidee! Parimatele koostööideedele auhinnad!

Kutsume koolitusele Eesti-Läti koostööst huvitatud (alustavaid) loov- ja sotsiaalseid ettevõtjaid, kohalike omavalitsuste esindajaid ja teisi koostööideede omanikke.

Lühidalt päevakavast:

11:00 registreerumine ja tervituskohv; sissejuhatus koolitusse

11:30–12:00 Investeerimine – Läti äriinglite võrgustiku LATBAN juhatuse liige Jānis Rancāns

12:00 – 12:30 Investeerimine – Eesti äriinglite võrgustiku ESTBAN liige, investor ja idufirmade mentor Tiit Elenurm

12:30 – 13:30 lõuna

13:30 – 14:15 Läbirääkimised

14:15 – 15:30 koostööideede esitlemine

15:30–16:30 kohvipaus ja töö esitustega (lifitikõnedega)

16.30 - 17.30 Investorite sessioon – äriideede esitlemine investoritele, žüriis on Tiit Elenurm, Andres Rõigas, Jānis Rancāns

17:30 – 17:45 Eesti ja Läti eväikeettevõtete koostöövõimaustest

17;45–18:30 koolitustsükli lõpetamine.
 

Osalejatele on koolitused tasuta. Tartust sõidame Siguldasse ja tagasi ühise bussiga.

Projektis osalevad sotsiaalsed ja loovettevõtjad võivad osaleda messil (laadal) 13. aprillil Lätis.

Koolituse ingliskeelne kutse ja päevakava on lisatud kirjale.
 

Registreeru siin: https://ej.uz/estlatdevons , registreeruda saab kuni kaks inimest ühest ettevõttest või tiimist.

Lähemalt projektist FB-s: https://www.facebook.com/events/559933937773545

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna veebilehel: https://www.mtk.ut.ee/et

Facebook: @latestsocialandcreative

Koolitus toimub INTERREG Eesti-Läti projekti „Sotsiaalne ja loov" raames:

Interreg V-A – Estonia Latvia 2014 – 2020Project  „Boosting cross border entrepreneurial activity in social and creative industries sector" (Social&Creative)