aA

Pärast keskkooli Kirde-Saksamaa perifeeriast plehku pannud teadlane kirjutas Eesti ääremaast doktoritöö ning leiab, et maapiirkondadel võib olla hea kuvand, võib olla halb kuvand, kuid kõige hullem on see, kui kuvandit polegi.

"Ääremaa kuvand mõjutab kohalike elu vaatamata sellele, kui palju kuvandi teema neile korda läheb!" teatab Saksamaalt Nõmmele maandunud Bianka Plüschke-Altof, kes sattus Eestisse esimest korda viisteist aastat tagasi vahetusõpilasena.

Paistab, et miski paelus teda toona väljaspool Euroopa Liitu oleva riigi puhul nii, et 2014. aastal, pärast Berliini ülikooli lõpetamist, jõudis ta siia ringiga tagasi. Temast sai regionaalarenguga tegelevas konsultatsioonifirmas Geomedia Eesti maakohtade ääremaastumisprotsesse uuriv noorteadlane.

Bianka talvel kaitstud doktoritöö on kõige põhjalikum uurimus, mis Eesti ääremaa kuvandiga tegeleb. Maakeel on naisel pärast hulga kirjutiste ning ekspertide jutu lahti mõtestamist täiesti soravalt suus.

Loe edasi siit!

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018. Loe rektori valimistest lähemalt.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Täna, 26. aprillil 2018 valis 263-liikmeline valimiskogu 187 häälega Tartu Ülikooli rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri.

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, hannes.kollist [ät] ut.ee

Briti ajakiri Times Higher Education (THE) avalikustas eile nn uue Euroopa ülikoolide värske edetabeli (THE New Europe ranking), kus esikoha on hõivanud Tartu Ülikool. THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Lisainfo: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Kolmapäeval, 9. mail toimus  Hermese vilistlasseminar "Lennuühendused ülikoolide rahvusvahelistumise tegurina".

Seminaril osalesid Nordica peadirektor Jaan Tamm, Tallinna Lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe, Carlson Wagonlit Travel müügidirektor Ene Bome jt.

Kes on need inimesed, keda Tartu peaks kuue aasta pärast Euroopa kultuuripealinnana kõnetama. Visioonikonverents Tulevikku Põgenemise Tuba kolmapäeval ERMis püüab leida vastuseid, kuidas edasi liigume.

Loe täisartiklit siit.

18. mail toimus Tartu Ülikooli vastavatud raamatukogus TÜ demopäev, kus teadlased ja tudengid esitlesid ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid. Vaata videost kõiki demopäeva ettekandeid ja lühikõnesid.

Kolmapäeval, 30. mail 2018 algusega kell 8.30 J. Liivi 4–119. Komisjoni esimees: Anne Reino, liikmed: Veronika Krassavina, Kersti Kõiv.

Kolmapäeval, 30. mail 2018 algusega kell 10.00 J. Liivi 4–124. Komisjoni esimees: Ülle Pärl, liikmed: Kaia Kask, Oliver Lukason.

Kolmapäeval, 30. mail 2018 algusega kell 11.30 J. Liivi 4–103. Komisjoni esimees: Kulno Türk, liikmed: Anne Aidla, Merike Kaseorg.

Neljapäeval, 31. mail 2018 algusega kell 9.00 J. Liivi 4–214. Komisjoni esimees: Anneli Kaasa, liikmed: Juta Sikk, Kadi Timpmann.

Neljapäeval, 31. mail 2018 algusega kell 9.00 J. Liivi 4–105. Komisjoni esimees: Andres Kuusik, liikmed: Kristian Pentus, Reelika Alunurm.

Neljapäeval, 31. mail 2018 algusega kell 12.00 J. Liivi 4–119. Komisjoni esimees: Tanel Mehine, liikmed: Kerli Ploom, Krista Jaakson.
 

BAKALAUREUSETÖÖDE KAITSMINE

Kolmapäeval, 30. mail 2018 algusega kell 8.30 J. Liivi 4–119

Komisjoni esimees: Anne Reino, liikmed: Veronika Krassavina, Kersti Kõiv

BAKALAUREUSETÖÖDE KAITSMINE

Kolmapäeval, 30. mail 2018 algusega kell 10.00 J. Liivi 4–124

Komisjoni esimees: Ülle Pärl, liikmed: Kaia Kask, Oliver Lukason

BAKALAUREUSETÖÖDE KAITSMINE

Kolmapäeval, 30. mail 2018 algusega kell 11.30 J. Liivi 4–103

Komisjoni esimees: Kulno Türk, liikmed: Anne Aidla, Merike Kaseorg

BAKALAUREUSETÖÖDE KAITSMINE

Neljapäeval, 31. mail 2018 algusega kell 9.00 J. Liivi 4–214

Komisjoni esimees: Anneli Kaasa, liikmed: Juta Sikk, Kadi Timpmann

BAKALAUREUSETÖÖDE KAITSMINE

Neljapäeval, 31. mail 2018 algusega kell 9.00 J. Liivi 4–105

Komisjoni esimees: Andres Kuusik, liikmed: Kristian Pentus, Reelika Alunurm

BAKALAUREUSETÖÖDE KAITSMINE

Neljapäeval, 31. mail 2018 algusega kell 12.00 J. Liivi 4–119

Komisjoni esimees: Tanel Mehine, liikmed: Kerli Ploom, Krista Jaakson

Alates 1. septembrist 2018 hakkab Tartu Ülikool maksma doktorantidele tulemusstipendiumi suurusega 400 eurot kuus.See lisandub riigi makstavale doktoranditoetusele ning aitab sajaprotsendiliselt õppekava täitvale doktorandile tagada 2018/2019. õppeaastal sissetulekuks 1060 eurot kuus.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil selgitas, et tulemusstipendiumi maksmise eesmärk on võimaldada doktorantidel keskenduda täielikult õpingutele. Selle tulemusena ootab ülikool ka doktoriõppe lõpetamise tõhususe paranemist. „Paljud doktorandid käivad normaalse sissetuleku nimel õpingute kõrvalt tööl, ent see lükkab lõpetamise kaugemale tulevikku,“ rääkis Vassil. „Tulemusstipendiumi loomise ajend on asjaolu, et riik ei ole täitnud lubadust tagada 2018. aasta riigieelarvest doktorantidele poole suurem sissetulek. Rektoraadi ja nõukogu ettepanekul võtame selle puudujäägi ajutiselt ülikooli kanda. Kindlasti jätkame koostööd ka Vabariigi Valitsusega, et leida lahendus doktorantide sissetuleku suurendamiseks riigieelarvest.“

Tulemusstipendiumi maksmist toetab Tartu Ülikool kuni 2020. aastani oma kesksest eelarvest ning meetme tõhusust ja vajalikkust kaalutakse kord aastas. Tulemusstipendiumi on kuni 48 kuu jooksul õigus saada doktorandil, kes vastab järgmistele tingimustele:

• õpib täiskoormusega õppes;
• ei viibi akadeemilisel puhkusel;
• tema õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, st ta ei õpi pikendusaastal;
• ta ei täida ülikooli töölepingu alusel selliseid tööülesandeid, mis toetavad tema õpinguid. See tingimus ei laiene esimese aasta doktorandile, kes ei ole läbinud atesteerimist;
• ta on esimese aasta doktorant, kes ei ole veel läbinud atesteerimist või doktorant, kes on atesteerimistulemuste kohaselt täitnud õppekava sajaprotsendiliselt.

Doktorandi tulemusstipendiumi maksmist reguleerib stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord (TÜ senati määrus 25. maist 2018).

Lisainfo: Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 5557 5657, anneli.saro [ät] ut.ee

Tartu Ülikool on töötanud välja erialade kompassi ERKO, mis aitab koolilõpetajal leida edasiõppimiseks sobiva eriala ja suurendab teadlikkust Tartu Ülikooli õppekavadest.

Kui Eesti elanike seas populaarseks saanud valimiskompass aitab leida endale valimiste eel maailmavaateliselt sobiva erakonna, siis ERKO näitab teed haridusvaldkonnas.

„Kuna Tartu Ülikoolis on bakalaureuseõppes ligikaudu 60 eriala, otsustasime tulla gümnaasiumilõpetajatele valiku tegemisel appi. Loodame, et erialade kompass aitab valikuvõimalusi avardada ning suunab noore inimese tutvuma ka nende erialade ja võimalustega, mis olid seni tema huviorbiidist välja jäänud,“ rääkis Tartu Ülikooli kantsler Meelis Luht.

Kuigi äsja valminud erialade kompass ei asenda kogenud karjäärinõustajaid, paneb testi küsimustele vastamine tulevase sisseastuja mõtlema sellele, millised eluvaldkonnad ja erialad võiksid talle sobida.

Meelis Luht lisas, et ülikool arendab erialade kompassi edasi nii, et sellest saaks karjäärivalikul sama oluline abiline, kui on valimiste eel valijakompass. „Ka ERKO õpib. Tulevikus suudab ta anda kindlasti veelgi rohkem ja täpsemaid soovitusi,“ sõnas Luht.

ERKO loomisele aitasid kaasa ka gümnasistid ise. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika ja Anette Jaani tunnistasid erialade kompassi küsimustele vastamise järel, et ERKO soovitused langesid kokku sellega, millistele erialadele nad olid ka ise mõelnud. Näiteks Anette Jaanil soovitas ERKO leida kutsumuse meditsiiniteaduste valdkonnast. „Arstiks õppimine on asi, millele olen mõelnud küll,“ tõdes Jaani.

„Paljudel mu sõpradel ei ole veel aimugi, mida nad õppida tahaksid, ja see test näitab neile suuna kätte. Küsimused annavad mõtlemisainet ja võib-olla isegi tutvustavad mõnda sellist eriala, millest nad varem kuulnud ei olnud,“ rääkis Liis Marii Valeika. Tema enda mõtteis mõlguvad ajakirjandus- või politoloogiaõpingud ja ka ERKO soovitas tal õppida ühiskonnateaduseid.

Läinud nädala lõpus avatud erialade kompassi küsimustele on vastanud juba üle 3000 inimese. Noortel on praegu veel veidi aega enda tulevikueriala kaaluda, sest Tartu Ülikooli astumine algab 20. juunil. Seega tasub enne seda vastata ERKO küsimustele ja saada soovitusi erialavalikuks.

Lisainfo: Karin Kustavus, TÜ turunduse peaspetsialist, 5621 1461, karin.kustavus [ät] ut.ee

Esmaspäev, 4. juuni 2018, J. Liivi 4 – 119. Komisjon: Tanel Mehine, Kristian Pentus, Kerli Ploom, Jüri Sepp (lisaliige Martin Lemberi, Merili Auseri, Madli Kõivu ja Age Templi kaitsmisel).
Esmaspäev, 4. juuni 2018, J. Liivi 4 – 124. Komisjon: Kulno Türk, Anne Aidla, Merike Kaseorg.
Esmaspäev, 4. juuni 2018, J. Liivi 4 – 214. Komisjon: Kertu Lääts, Mark Kantšukov, Ülle Pärl.
Teisipäev, 5. juuni 2018, J. Liivi 4 – 119. Komisjon: Anne Reino, Veronika Krassavina, Kersti Kõiv, Helen Poltimäe (lisaliige Mait Metelitsa kaitsmisel).
Teisipäev, 5. juuni 2018, J. Liivi 4 – 124. Komisjon: Priit Sander, Maire Nurmet, Kaia Kask.
Neljapäev, 7. juuni 2018, J. Liivi 4 – 119. Komisjon: Elina Kallas, Mervi Raudsaar, Diana Eerma.
Neljapäev, 7. juuni 2018, J. Liivi 4 – 124. Komisjon: Tiia Vissak, Oliver Lukason, Priit Vahter, Uku Varblane (lisaliige Kertu Klettenbergi ja Agnes Kase kaitsmisel).

Magistritööde kaitsmine            

Esmaspäev, 4. juuni 2018, J. Liivi 4 – 119

Komisjon: Tanel Mehine, Kristian Pentus, Kerli Ploom, Jüri Sepp (lisaliige Martin Lemberi, Merili Auseri, Madli Kõivu ja Age Templi kaitsmisel)                                                                                                                                                                   

Magistritööde kaitsmine                  

Esmaspäev, 4. juuni 2018, J. Liivi 4 – 124          

Komisjon: Kulno Türk, Anne Aidla, Merike Kaseorg         

Magistritööde kaitsmine           

Esmaspäev, 4. juuni 2018, J. Liivi 4 – 214

Komisjon: Kertu Lääts, Mark Kantšukov, Ülle Pärl

Magistritööde kaitsmine        

Teisipäev, 5. juuni 2018, J. Liivi 4 – 119

Komisjon: Anne Reino, Veronika Krassavina, Kersti Kõiv, Helen Poltimäe (lisaliige Mait Metelitsa kaitsmisel)

Magistritööde kaitsmine      

Teisipäev, 5. juuni 2018, J. Liivi 4 – 124

Komisjon: Priit Sander, Maire Nurmet, Kaia Kask

Magistritööde kaitsmine         

Neljapäev, 7. juuni 2018, J. Liivi 4 – 119

Komisjon: Elina Kallas, Mervi Raudsaar, Diana Eerma

Magistritööde kaitsmine      

Neljapäev, 7. juuni 2018, J. Liivi 4 – 124

Komisjon: Tiia Vissak, Oliver Lukason, Priit Vahter, Uku Varblane (lisaliige Kertu Klettenbergi ja Agnes Kase kaitsmisel)

Eile traditsioonilisel värskete bakalaureuste tänuüritusel teaduskonnale peeti sütitavaid kõnesid ja tunnustati muhedate tiitlite ning diplomitega eriliselt meelde jäänud õppejõude, kaaslasi ja õppekorralduse spetsialisti. Kõige kiiremini kirjadele vastav õppejõud ja suurim hilineja on näited toredatest tiitlitest. Lemmikõppejõuks valiti lektor Tanel Mehine.

Lõpetajad paljastasid oma etteastega, et nende seas on tõelised muusikud. Kus te varem pidude ajal olite? Üllatusesineja HTG ansambel pälvis suisa püsti aplodeeriva publiku.
Muidugi ei puudunud peolt vahuvein ja maasikad ja mõnus vaba vestlus.

Tiitlid:

*Kõige nõudlikum õppejõud - Annely Mürk
* Kursuse lemmikõppejõud - Tanel Mehine
* Suurim jutuvestja ja kõige muhedam õppejõud - Jüri Sepp
* Kursuse ema ja kõige vastutulelikum õppejõud - Juta Sikk
* Kõige nobedam kirjadele vastaja - Anne Aidla
* Kõige toredam ja abivalmiv kirjatuvi - Sirje Saarmann
* Kõige karismaatilisem - Raul Eamets
* Kõige sagedasem hilineja - Artur Sumštšenko
* Suurim peoloom - Laur Allik
* Kõige suurema südamega - Annette Klaasen
* Suurim koomik - Martin Flink
* Kõige edasipüüdlikum - Laura Hääl

Vaata pilte üritusest siit!

Vähem kui kuu aja pärast, 20. juunil, saab hakata esitama avaldusi Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Seni tasub tutvuda õppekavade ja sisseastumistingimustega, et valida välja kõige paeluvam eriala.

Olulised kuupäevad bakalaureuse- ja magistriõppesse astujatele

• 20. juunist 1. juulini saab SAIS-i kaudu esitada avaldusi
• 13. juulil avalikustatakse vastuvõetute nimekirjad
• 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov
• 15. juunini võetakse vastu avaldusi doktoriõppesse astumiseks. Viimased vastuvõtuotsused tehakse hiljemalt 6. juulil.

Eelmisel aastal esitati Tartu Ülikool 12 307 sisseastumisavaldust. Õpinguid alustas 3976 uut üliõpilast: kõrghariduse esimesel astmel 2394 (60%), magistriõppes 1405 (35%) ja doktoriõppes 177 üliõpilast (5%).

Ühel õppeastmel õppimiseks saab esitada kuni kaks avaldust. Nende hulka loetakse ka ülikooli Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimise avaldused.

Info selle kohta, mitu inimest eelmisel aastal TÜ õppekavadele kandideeris ja kui suur oli konkurss, on vastuvõtutatistika lehel.

Sisseastumisinfoga saab kursis olla, kui tellida endale Tartu Ülikooli sisseastumise infokiri.

Karin Sakowski kaitseb 21. juunil kell 10 Tartu Ülikooli majandusteadus­konnas, J. Liivi 4, ruumis 214 doktoritööd „The Role of National-Institutional Context in Organisations and in Organisational Innovation: The Case of Western and Central and Eastern European Countries“ („Rahvuslik-institutsionaalse keskkonna roll organisatsioonides ja organisatsi­oonilise innovatsiooni juures: Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa juhtumi näitel“).​.Juhendajad on professor Maaja Vadi (PhD), Tartu Ülikool ja vanemteadur Jaanika Meriküll (PhD), Tartu Ülikool. Rohkem infot vaata siit

Enam kui 2300 üliõpilast saavad lähipäevil kätte Tartu Ülikooli diplomi. See on tasu viimaste aastate suure töö ja pühendumise eest. Eelolevatest lõpuaktustest saavad UTTV vahendusel osa kõik lõpetajate lähedased ja sõbrad.

Siia lehele tulevad jooksvalt nii käimasolevate aktuste otseülekanded kui ka juba toimunud aktuste salvestused.

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus 15. juunil kell 14 TÜ aulas:

LÕPUAKTUSTE AJAKAVA:

Ülikooli aulas toimuvate lõpuaktuste otseülekandeid on võimalik jälgida interneti vahendusel, peahoone auditooriumides 139 ja 140 (välja arvatud 15. juunil) ning restoranis Ülikooli kohvik.

Riigikogu Toimetistes leiab majandusteaduskonna mitme õppejõu ja doktorandi artikleid.  Uues, 37. numbris kirjutab tulevikumajandusest sotsiaalvaldkonna dekaan, makroökonoomika professor Raul Eamets, Eesti majanduse arengumudeli muutmisvajadust põhjendavad ühisartiklis teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski, innovatsioonijuhtimise ja nõustamisettevõtte Finsight juht ja äriingel Indrek Tammeaid, avaliku sektori ökonoomika assistent Kadi Timpmann, Rektorite Nõukogu tegevsekretär Hanna Kanep ja rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane.

Eesti mänguruumist geoökonoomiliste nihete taustal kirjutab Erik Terk, kümme mõttearendust Eesti majanduse asjus pakub Tallinna Tehnikaülikooli rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo.

Riigikantselei juurde loodud kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava koostamise ja organisatsioonide tegevuse ümberkorraldamise rakkerühma analüüs näitas, et teadus- ja arendustegevuse investeeringute vähenemine ohustab Eesti konkurentsivõimet – sellest kirjutab rakkerühma juht Katrin Pihor. Teaduste Akadeemia eestvõttel koostati Eestile sobiva teadlaskarjääri mudel, mille rakendamine toetaks riigi konkurentsivõimet, artikli autorid on Tarmo Soomere, Ülo Niinemets, Katrin Niglas, Ebe Pilt ja Tiina Randma-Liiv.

Arenguseire Keskuse tellimusel valminud artiklid annavad ülevaate ettevõtete investeerimismustritest, ekspordist ja innovatsioonist Euroopa siirderiikides ning ettevõtluse ökosüsteemi kontseptsioonist. Eesti Statistikaametilt on uurimused Eesti tööhõivest ning konkurentsivõime arengust, metsatööstusest kui Eesti majanduse ühest alustalast. Euroala võimekusest reageerida kriisidele kirjutab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Rein Taagepera lugu on Eesti valimissüsteemi kujunemisest, selle iseärasustest ning võimalikest valimistulemustest jm. 

Ajakirja vestlusringis leidsid Riigikogu liikmed, et Eesti majandus vajab edasiliikumiseks rohkem tarka teadust.

Loe kõigest lähemalt: https://rito.riigikogu.ee/

Lae alla siit.

20. juunil hakkab Tartu Ülikool võtma vastu avaldusi neilt, kes soovivad asuda õppima eestikeelsete õppekavade alusel. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kandideerima on oodatud nii noored, kes on äsja lõpetanud gümnaasiumi, need, kes on juba saanud bakalaureusekraadi ja soovivad oma erialaseid teadmisi arendada magistriõppes, ning paindlikku õppevormi eelistavad täiskasvanud õppijad.

„Tartu Ülikool on parim valik jätkata haridusteed. Väiksemat eesmärki kui maailma muutmine ei peaks ükski meie ülikooli tudeng endale seadma,“ ütles õppeprorektor Anneli Saro. Ta lisas, et Tartu Ülikoolis on Eesti suurim valik õppekavu ja kõige laiapõhjalisem õpe, mis vastab ka nõudlikuima õppija ootustele. „Julgustan üliõpilasi kasutama ülikoolis ära kõik võimalused, sest peale maailmatasemel hariduse saate siit kaasa ka sõbrad ja asendamatud kogemused kogu eluks.“

Õppeprorektor innustas lõpetajaid bakalaureusekraadi omandamise järel kindlasti õpinguid jätkama. „Magistriõppes saab oma erialast pädevust arendada või omandada hoopis uue eriala, et olla tööturul suurepärane spetsialist. Uuringud näitavad, et Tartu Ülikooli lõpetajad on tööandjate seas hinnatud ja üle 80% meie magistriõppe vilistlastest töötab juhi või tippspetsialistina,“ lisas Saro.

Lisaks päevaõppele saab nii esimeses kui ka teises kõrgharidusastmes õppida sessioonõppes, kus on valida 38 õppekava. See on paindlik õppimisvõimalus neile, kes soovivad omandada hariduse töötamise kõrvalt. Silmast silma õppetöö toimub enamasti kuni kaks korda kuus nädala lõpus.

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS 1. juuli südaööni. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma pani üliõpilaskandidaatidele südamele, et nad peaksid vastuvõtuperioodi olulisi tähtaegu hästi silmas. „Sama tähtis kui avalduse esitamine on näiteks oma õppima tuleku kinnitamine tähtajaks juhul, kui kandidaat võeti ülikooli vastu,“ ütles Kaldma.

Olulised tähtajad:

• 20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is
• kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid
• 13. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad
• 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee