Quantcast
Channel: Tartu Ülikooli majandusteaduskond
Viewing all 966 articles
Browse latest View live

Ebakindlus tuleviku suhtes seab ohtu Eesti akadeemiliste töötajate järelkasvu

$
0
0

Tartu Ülikooli ja mõttekoja Praxis uuringust “Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas” selgub, et Eesti kõrgkoolide akadeemilised töötajad väärtustavad õppe- ja teadustöö kooslust, kuid leiavad, et karjääriredelil edasi liikumine sõltub liialt teadustöö tulemustest.

Uuring viitab akadeemiliste töötajate kõrgele tööpingele ja kurnatusele, eriti madalamatel ametikohtadel ja nooremteadurite hulgas. Kui keskmine töönädal on akadeemilistel töötajatel 43 tundi, siis nooremteaduritel 49 tundi.

Teadustöötajad ja õppejõud tajuvad oma töökoha püsivust väga erinevalt: õppejõud tunnevad end oluliselt kindlamalt (61%) kui teadustöötajad (29%). Seda selgitab asjaolu, et õppejõudude töötasu tuleb riigieelarvest, teadustöötajatel aga tähtajalistest projektidest. Õppejõudude motivatsiooni kahandab paraku palga madal konkurentsivõime. „Erinevalt paljudest suurtest, eeskätt ingliskeelsetest riikidest pole Eestil võimalik vaid globaalsele akadeemilisele tööturule loota. Eesti ülikoolidel on kohustus tagada emakeelne õpe ja selleks tuleb hoolitsed kvaliteetse eestikeelse akadeemilise järelkasvu eest.

"Töötajaskonna koolitamine on väga pikk protsess ning akadeemilisest karjäärist loobumine on valus löök eeskätt meie ülikoolidele. Eesti erilist konteksti silmas pidades peaksid nii poliitikakujundajad kui ka ülikoolide juhtkonnad oluliselt enam tähelepanu pöörama töökeskkonna parandamisele ning akadeemilise karjääri atraktiivsuse tõstmisele,“ selgitas Eneli Kindsiko Tartu Ülikoolist.

Raporti leiab siit:
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/11/APIKS-Eesti-2019.pdf

Teema: 

Parlamendi ajakirja värske numbri erirubriigis vaadeldakse Eesti ühiskonda läbi sotsiaalteaduste prisma

$
0
0

11. detsembril ilmus parlamendi ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) uus number „Teadus loob Eestit“, kus on erirubriik „Rahvusülikool 100 – Eesti läbi sotsiaalteaduste prisma“. Selles võtavad sõna Tartu Ülikooli psühholoogid, sotsioloogid, politoloogid ning haridus- ja õigusteadlased.

Rubriigi sissejuhatavas artiklis kummutavad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets ning teadus- ja arendusprodekaan Kairi Kreegipuu mitu (sotsiaal)teadlastega seotud müüti ning tutvustavad Tartu Ülikooli sotsiaalteadlaste tegevusvaldkondi.

Lisaks saab uuest RiTo-st teada,

  • kuidas psühholoogia abil poliitikat kujundada ja missugune on loodusvarade koht Eesti teadmuspõhises majanduses (Kadri Ukrainski, Urmas Varblane, Diana Eerma, Kadi Timpmann, Liina Joller-Vahter);
  • milline on Venemaa sise- ja välispoliitiline olukord (Vjatšeslav Morozov, Andrei Makaritšev, Eiki Berg ja Kristel Vits);
  • kui aktiivselt osalevad noored ühiskonnaelus, poliitikas ja riigikaitses (Ragne Kõuts-Klemm, Veronika Kalmus, Dagmar Kutsar, Mare Ainsaar, Mai Beilmann, Kairi Kasearu, Kadri Soo); 
  • missugune on tasemetööde roll õpilaste üldpädevuste hindamisel (Margus Pedaste, Krista Uibu, Miia Rannikmäe ja Eda Tagamets);
  • millised on Eestis praegu toimivad õppekeele mudelid (Elvira Küün, Kristina Kallas);
  • miks ja millist turismipoliitikat on riigil vaja (Heli Tooman);
  • milline oli eestikeelse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ühe esimese professori Nikolai Maimi töö- ja elutee (Lea Leppik, Marju Luts-Sootak, Hesi Siimets-Gross).

Valitud artiklitega saab tutvuda RiTo veebilehel.

Riigikogu Toimetised on alates 2000. aastast ilmuv parlamendi ajakiri, mis on mõeldud poliitika- ja ühiskonnahuvilistele. See ilmub kaks korda aastas: juunis ja detsembris. Riigikogu Toimetisi avaldatakse nii paberajakirjana kui ka elektrooniliselt veebis.

Lisateave:
Raul Eamets, TÜ sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ja makroökonoomika professor, 737 5901, 514 0082, raul.eamets [ät] ut.ee
Kairi Kreegipuu, TÜ sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan, eksperimentaalpsühholoogia vanemteadur ja dotsent, 737 5909, kairi.kreegipuu [ät] ut.ee

Teema: 

Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil sai Maryna Tverdostup'i doktoritöö „Inimkapitali ja tööturu erinevused” 1. preemia

$
0
0

Eile autasustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tänas üliõpilasi ja juhendajaid ning märkis, et tänavused konkursitööd paistavad silma teemade aktuaalsusega. „Loodan, et neist päevakajaliste võistlustööde autoritest kujunevad teadlased, kes tahavad ja suudavad näidata ühiskonnale, kui tähtis roll on teadusel ja innovatsioonil meie igapäevaelus,“ sõnas Reimand.

Ka meie teaduskonda tuli mitmeid preemiaid.

Magistriõppe üliõpilaste astmes:
2. preemia (1300 eurot) Solomiya Branets (Tartu Ülikool) konkursitöö „Rahapesu tuvastamine Benfordi seaduse ja masinõppe abil” eest. Juhendaja Lenno Uusküla.
3. preemia (700 eurot) Papuna Gogoladze (Tartu Ülikool) konkursitöö „Sissetulekute sooline lõhe üle elutsükli: riikide võrdlevuuring” eest. Juhendajad Jaanika Meriküll ja Jaan Masso.

Doktoriõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (1600 eurot) Maryna Tverdostup (Tartu Ülikool) konkursitöö „Inimkapitali ja tööturu erinevused” eest. Juhendajad Tiiu Paas ja Jaan Masso

Meie rakendusökonomeetria vanemteadur Jaan Masso Marynat ja Papunat kommenteerides: „Mõlema juhendatud üliõpilase puhul on tegemist väga võimekate noortega, kellel on teaduses suur tulevik. Mõlemad olid uurmistöö kirjutamise protsessis väga iseseisvad ja initsiatiivikad, samas ka juhendajate tagasisidet arvestavad. Nii Maryna kui Papuna on edukatest näideteks, kuidas noored talendid välismaalt panustavad Eesti teaduse tulevikku.“

Rohkem pilte sündmusest.

Teema: 

Üliõpilased tegid teatrit

$
0
0

4. detsembril olid kõik huvilised oodatud majandusmõtte ajaloo koolkondade teatrisse. Teater toimus dotsent Diana Eerma majandusmõtte ajaloo õppeaine raames, mis on kasutusele võetud uuendusliku seminarivormina.

Diana Eerma: „Juba magistriõppe aines õpetades kasutasin süsteemsema arusaama kujundamiseks eri majandusmõtte koolkondade kohta kokkuvõtvat uuenduslikku seminarivormi – koolkondade teatrit. See seminarivorm võimaldab õpetatava aine võtmeoskusi ja pädevusi luua ning kinnistada. Käesoleva aine puhul oli oodatavaks tulemuseks, et bakalaureuse astme üliõpilased oskaks põhjendada majandusmõtte ajaloolist arengut seoses reaalse majanduse probleemide analüüsimise vajadusega.“

Üliõpilased rahul
Esimese kursuse üliõpilane Markus Meier ja teise kursuse üliõpilased Maarja Karlson ning Victoria Kübard olid koolkondade teatri kui õppemeetodi osas positiivselt meelestatud. Nad leidsid, et selline õppemeetod aitab õppijatel kindlasti saada ülevaadet erinevatest koolkondadest. Markus leidis, et kindlasti vajab selline teatritükk ka korralikku ettevalmistust, sest mida vähem oli koolkond oma etteastet ette valmistanud, seda igavam see oli.

Maarja lisas, et stsenaariumit kirjutades leidis ta palju toredaid tsitaate majandusteadlastelt, mis aitasid ka nende seisukohti paremini mõista. Näidendi proov ja nö esietendus kulgesid humoorikalt ja naeru saatel – hea vaheldus igapäevastele seminaritöödele. Victoria ütles, et alguses tundus ülesanne natuke keeruline ja aeganõudev, aga teatri tegemiseks oli vaja mõelda hoopis teisiti kui tavalist esitust tehes ning seminar oli väga huvitav.

Teema: 

Finantsarvestuse magistriaine Tallinna rühm lõpetas edukalt

$
0
0

Sügissemestril Tallinnas toimunud magistriaine Finantsarvestus edasijõudnutele lõppes edukalt. Seitsmest osalenust neli saavutas eksamitulemuseks "suurepärane". 

Õppejõud Juta Tikk kiitis oma praktikutest koosnenud rühma: "Kõik olid väga tublid". Osalejad tunnustasid, et said väga põhjalikke teadmisi konsolideerimisest ja avaliku sektori raamatupidamisest. Üksmeelselt soovitatakse kindlasti seda programmi ka teistele.

Turunduse ja finantsjuhtimise magistriprogrammi kahe aine - Finantsarvestus edasijõudnutele ja Finantsmodelleerimine - paralleelsed rühmad avasime Tallinnas täiendusõppena esmakordselt. Õppetöö toimus üks kord kuus õhtuti. "Tempo ja õpitav maht oli töökõrvalt õppimiseks väga hea," märgiti tagasisides. "Jõudsin kõik korrad kohale ja kõik kaasa teha."

Programmijuht professor Kulno Türk ütles sügisel oma avakõnes: "Tänan teid tulemast õppima märgilise tähtsusega ajajärgul. Tartu Ülikool alustab sajandat aastat eestikeelse ülikoolina. Teie alustate sajanda aastaga ja lõpetate juba uuel sajandil, kui ei piirdu ainult ühe aine võtmisega". 

Kevadsemestril 2020 jätkame Tallinnas magistriainega Audiitorkontroll. Õppejõud on Ulvi Sloog ja registreeruda saab 17.veebruarini. 

Täiendusõppe uhke programmijuht Karin Liikane, karin.liikane [ät] ut.ee, 737 6606

 

 

Vilistlane Ahto Pärl aitas eksamit läbi viia – uut moodi eksam paneb nii teoreetilised kui praktilised teadmised proovile

$
0
0

Professor Maaja Vadi organisatsiooniteooria õppeaine eksamit viidi sel aastal läbi teistmoodi kui varasemalt. Eksamit aitas läbi viia meie vilistlane Ahto Pärl, et näha kuidas üliõpilased õpitud teadmisi nö päriselu probleemi näitel lahendaksid.

Ahto Pärl alustas äritegevusega 13 aastat tagasi, olles ise siis 25-aastane. Kokku on ta aastate jooksul juhtinud 12 ettevõtet. Ahto lõpetas 2003. aastal TÜ majandusteaduskonna bakalaureuseõppe pärast mida suundus ta õppima New Yorki ülikooli–Leonard N. Stern School of Business, kus omandas 2007. aastal ärijuhtimise magistrikraadi. Pärast lõpetamist töötas ta viis aastat Ameerikas panganduse alal ja naasis tagasi Eestisse. Eestis töötas Ahto kolm aastat eriprojektijuhina AS Infotaris ja hiljem kolm aastat finantsjuhina Nordicas. Hetkel on Ahto Eesti fintech startupi Wallester juhatuse esimees. Wallester tegeleb rahvusvaheliste maksekaartide väljastamisega ja maksekaartidega seotud teenuste osutamisega ettevõtetele.

Lisaks asus Ahto 2018. aastal juhtima  Ekspress Grupi nõukogu ja on ka Baltic Workboats AS nõukogu liige.
Tänu väga suurele kogemustepagasile omab Ahto suurt pilti Eesti majanduse erinevatest tahkudest. Sellest tulenevalt võttis ta ühendust ka ülikooliga. Ta ütles, et üheks põhjuseks miks ta kontakti võttis oli kindlasti eesmärk alustada oma doktoritöö kirjutamist, kuid teiseks see, et kunagi ise ülikoolis õppides tundis ta puudust headest reaalelulistest kogemustest. Ahto meelest on meie õppejõud küll väga tugeva teoreetilise taustaga, kuid selleks, et tuua nüüd juurde ka rohkem praktilist poolt, pakkus ta oma abi.

Sellega seoses tuli ta professor Maaja Vadile appi eksameid vastu võtma, et panna proovile üliõpilaste õpitud teadmised. Kui Maaja Vadi kontrollis üliõpilaste teoreetilisi teadmisi, siis Ahto Pärl testis kuidas üliõpilased õpitud teadmisi nö päriselu probleemi näitel lahendaksid.
Sellise õppimisviisi eesmärk on, et eksam ei tähendaks lihtsalt millegi pähe õppimist, vaid seda, et üliõpilased saaksid aru ja oskaksid diskuteerida võrdsete partneritena inimesega, kes selliste teemadega päriselus igapäevaselt tegeleb.

Teema: 

Avatud magistriainete õpetamise kogemus Tallinnas: „Õnnestus!“

$
0
0

Tallinnas said eile arvestuse avatud magistriainete lõpetajad. Finantsmodelleerimise õppejõud Mark Kantšukov võttis oma kogemuse kokku ühe sõnaga: „Õnnestus!“.

Turunduse ja finantsjuhtimise magistriprogrammi kahe aine - Finantsarvestus edasijõudnutele ja Finantsmodelleerimine - paralleelrühmad avasime sügissemestril Tallinnas täiendusõppe programmidena. Õppetöö toimus üks kord kuus õhtuti. 

Finantsarvestuse õppejõud Juta Tikk kiitis oma praktikute rühma Tallinnas. Kui Tartus õpivad pigem noored bakalaureused, siis Tallinna paralleelrühma tulid mitme põlvkonna esindajad. Neile on teemad ka tööalaselt vajalikud, nad on väga huvitatud ja motiveeritud. Endi sõnul õpivad tihti ka „uuesti“ õppima. Kantšukov tõdes, et täiendusõpe on magistriainena ka tulemuslik, sest nii õpid ka kodus, mitte üksnes auditooriumis: „Kinnistad materjali ja nii tekivad seosed.“ Ka lõpetajad kiitsid praktiliste ülesannete rohkust.

Täiendusõppe puhul suhtleme edasi,“ toob Mark välja kõige olulisema. „Õppejõuna saan osalejatelt ideid, milleni ise ei jõua. Ei tea kõike ja kõigest. Sellised täienduskoolitused kuluvad ära.“ kinnitab õppejõud. „Minu sõnum kolleegidele on – proovige!“

Kevadsemestril 2020 jätkame Tallinnas magistriainega Audiitorkontroll. Õppejõud on Ulvi Sloog ja registreeruda saab 17. veebruariniSIIT.

Programmijuht Karin Liikane, karin.liikane [ät] ut.ee, 737 6606

 

Professor Maaja Vadi saates „Uudishimu tippkeskus": Z-põlvkonna tööle võtmisel on oluline mõelda kuidas neis motivatsiooni tekitada

$
0
0

Millele on oluline mõelda z-põlvkonna (sünd. alates 1996. a) tööle võtmisel? Kuidas neis motivatsiooni tekitada?

Professor Maaja Vadi käis telesaates "Uudishimu tippkeskus" sellest rääkimas.

Mõned mõtted:

  • Z-põlvkonnale on omane ambitsioonikus ja nad soovivad, et töö oleks tähenduslik.
     
  • Üliõpilaste ootused õppejõu käitumisele on nagu liidrile omistatud ootuste komplekt. On tehtud tähelepanekuid, et ekspertsus mängib pigem väiksemat rolli kui see, et oluline on õppejõu nähtavus ja oskus kaasata. Z-põlvkond soovib, et nende ümber oleks väljapaistvad inimesed.

Kuula ja vaata järele alates 8.54–15.25: https://etv.err.ee/1010701/uudishimu-tippkeskus

Teema: 

Meie vilistlased ajakirjas Lufthansa

$
0
0

Uhkustame topelt ja põhjusega! Meie vilistlane ja sTARTUp Day peakorraldaja Marili Vihmann ja samuti vilistlane ning UT Startup Labi juht Maret Ahonen said hiljuti märkimist Lufthansa jaanuarikuu ajakirjas.

Ajakirjas tutvustatakse Baltimaade suurimat ärifestivali sTARTUp Dayd, kohalikke startup'e ja Tartu linna kui innovaatilist startup linna. Ajakirja esikaant ehtis meie vilistlane Marili Vihmann.

 

Teema: 

Professor Priit Vahter ja vanemteadur Jaan Masso pälvisid uurimistöö eest auhinna

$
0
0

Meie majandusteaduse professor Priit Vahter ja rakendusökonomeetria vanemteadur Jaan Masso pälvisid koos OECD ja Läti keskpanga kaasautoritega valminud uurimistöö eest auhinna JIBE International Trade & Industrial Organization in International Business Prize.

Auhind anti üle 13.–15. detsembril Suurbritannias Leedsi Ülikoolis toimunud 45. EIBA (European International Business Academy) 2019 konverentsil „What Now? International Business in a Confused World Order“

Antud auhinda antakse parimale EIBA konverentsi väliskaubanduse ja struktuuriökonoomika teemalisele artiklile.

Artikkel: Benkovskis, K., Masso, J., Tkacevs, O., Vahter, P., Yashiro, N. (2019). Export and Productivity in Global Value Chains: Comparative Evidence from Latvia and Estonia.

Teaduse „silotornistamine“

$
0
0
Eneli Kindsiko. Foto: erakogu

Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise õppetooli kvalitatiivuuringute dotsent Eneli Kindsiko kirjutas Sirbis, et teadusele teevad suurimat kahju valdkondliku lõhe kasvatamine ja Eestile tähtsate projektide alavääristamine.

2019. aasta personaalsete uurimisgrantide voor oli mitmes mõttes tähenduslik: 479 avaldust ning ettepanek rahuldada 114 uurimistoetuse taotlus, sh umbes veerandi puhul tehti rahastamisotsus vaid üheks aastaks. 365 taotlust jäi rahastuseta. Siinkohal võib lugeja kokku lüüa 365 taotleja tühja läinud töötunnid.

Raske on mõista personaalsete uurimistoetuste taotlemise korraldust, sest paljuski dubleeritakse muid rahastusvõimalusi, lihtsalt konkurents on palju rängem. Uus kontseptsioon on välja töötatud 2016. aastal ning see põhineb haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) uurimisrühma soovitustel, kus peamise probleemina on välja toodud teadussüsteemi liigne projektipõhisus:

  • „on raskendatud teadusasutuste pikemate tegevuseesmärkide seadmine ja täitmine;
  • on piiratud teadusasutuste motivatsioon ja võimekus reageerida uurimissuundade arendamisel ettevõtluse ja ühiskonna vajadustele;
  • on ohus teaduse valdkondlik mitmekesisus;
  • administreerimine on ülemäära bürokraatlik.“

Arvati, et uue grantide süsteemi abil

  • „suureneb teadlaskarjääri atraktiivsus, mis mh aitab Eestis hoida ja Eestisse tuua talente;
  • paraneb teadus- ja arendusasutuste (TA) võimekus seada ja täita pikemaajalisi tegevuseesmärke, sh tagada Eesti TA tegevuse kõrge tase ja valdkondlik mitmekesisus ning süsteemselt üles ehitada ühiskonna teenimise võimekust;
  • katavad grandid uurimisprojektiga seotud otsesed ja kaudsed kulud;
  • väheneb ebamõistlik bürokraatia;
  • arvestatakse uurimissuundade arendamisel senisest enam ettevõtluse ja ühiskonna vajadustega. Selle kaudu kasvab teadustegevuse sotsiaalmajanduslik mõju.“

Kui palju on siis personaalsete uurimistoetuste jagamine aidanud seda kõike saavutada?

Loe edasi Sirbist

Ettevõtluse õppetooli töötajad ja doktorandid osalesid Poolas, Rzeszowi Tehnoloogia ja Juhtimise Ülikoolis rahvusvahelisel seminaril

$
0
0

7.–8. novembril 2019 osalesid TÜ majandusteaduskonna ettevõtluse õppetooli töötajad ja doktorandid Poolas, Rzeszowi Tehnoloogia ja Juhtimise Ülikoolis rahvusvahelisel seminaril "International Science Exploration Event (ISEE) 2019: Supporting entrepreneurship by local authorities in Poland, Slovak Republic and Estonia. Entrepreneurship in a regional perspective. Function of institutions, innovation, history and LGUs support".

Ettekannete ja töötubade teemad olid ettevõtluse toetamine Poola, Slovakkia ja Eesti kohalikes omavalitsustes, ettevõtlus regionaalses vaates, omavalitusasutuste funktsioonid ettevõtluse toetamisel – seni tehtu ja innovatsioon. Ürituse partnerid olid Tartu Ülikool ja Slovakkiast Bratislava Comeniuse Ülikooli majandusteaduskond.

Seminaril osales 14 akadeemilise keskuse teadlasi Inglismaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Eestist, Slovakkiast, Bosnia Hertsegoviinast ja Poolast.

Lähemalt seminarist vt: https://ibaf.edu.pl/isee-2019.html

Fotod: https://www.facebook.com/pg/IBAFrzeszow/photos/?tab=album&album_id=26018...

Video: https://youtu.be/C5KmxxsSx4s

Facebook: https://www.facebook.com/IBAFrzeszow

x x x

Ettevõtluse õppetooli õppejõud ja doktorandid Itaalias Ettevõtluse konverentsil ja doktorikoolis septembris 2019:

ESU - European University Network on Entrepreneurship

Teema: 

Teaduse rahastamisest ehk Miks me raiskame 14 tööaasta jagu teadlaste aega?

$
0
0
Eneli Kindsiko. Foto: erakogu

Teadlastel on igal aastal kaks tähtsündmust – märts, mil tuleb esitada personaalse uurimistoetuse taotlus ning oktoober-november, mil selguvad rahastuse saanud projektid. Palju on räägitud edukuse määrast. Võrreldakse valdkondi ning nenditakse, et aasta-aastalt läheb konkurents järjest tihedamaks, aga ei ole selgitatud, kuidas näeb välja grandi taotlemise protsess ja otsuse analüüsimine grandi taotleja silmade läbi. Täpsemalt, selle noorteadlase silmade läbi, kes esindab alahinnatud valdkonda – sotsiaalteadusi, kus näiteks stardigrandi saamise protsent oli 2019. aastal kõigest 6. Seda protsenti arvestades on sotsiaalteadlase karjäär nukker valik ja raske on seda noortele soovitada.

2019. aastal esitati 479 taotlust ning rahastusotsuse pälvis neist 114. Edukuse protsent on esialgsete ettepanekute alusel 24, mis nii kehv ehk ei olegi. Küll aga tasub süveneda valdkondlikku jaotusse. Sotsiaalteadustele eraldati kõikides grandigruppides märkimisväärselt vähem grante, teisel kohal on humanitaarteadused. Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel on välja toonud, et „mõistlikuks peetakse konkurssi, kus taotluste edukus on 20–30%“. See, et sotsiaalteaduste valdkonnas sai stardigrantidest rahastuse vaid 6% taotlustest, ei tähenda, et 94% taotlejatest, kes ilma jäid, oleksid kõik ebaedukad uurijad. Pigem on tegu Eesti teaduse rahastamise ja teaduspoliitika ebaedukusega.

Loe edasi Sirbist.

Eneli Kindsiko: "Teaduse rahastamisest ehk Miks me raiskame 14 tööaasta jagu teadlaste aega?"

$
0
0

Teadlastel on igal aastal kaks tähtsündmust – märts, mil tuleb esitada personaalse uurimistoetuse taotlus ning oktoober-november, mil selguvad rahastuse saanud projektid. Palju on räägitud edukuse määrast. Võrreldakse valdkondi ning nenditakse, et aasta-aastalt läheb konkurents järjest tihedamaks, aga ei ole selgitatud, kuidas näeb välja grandi taotlemise protsess ja otsuse analüüsimine grandi taotleja silmade läbi. Täpsemalt, selle noorteadlase silmade läbi, kes esindab alahinnatud valdkonda – sotsiaalteadusi, kus näiteks stardigrandi saamise protsent oli 2019. aastal kõigest 6. Seda protsenti arvestades on sotsiaalteadlase karjäär nukker valik ja raske on seda noortele soovitada.

Võttes arvesse, et sel aastal esitati 479 uurimisgrandi taotlust ning rahastusotsuse pälvis 114, siis 365 projekti korral läksid tegijate töötunnid tühja. Tavaliselt on ühe projekti ettevalmistusse kaasatud mitu teadlast, ent eeldame konservatiivselt, et iga projekti taga on näiteks kaks nädalat tööaega (80 tundi), seega kokku investeeriti 365 projekti korral 29 200 töötundi ehk 3650 tööpäeva. 40tunnise töönädala korral on aastas ca 2080 töötundi. Kui mõõta personaalsete uurimistoetuste ajakulu, siis kas tõesti on Eesti teaduse edu rajatud sellele, et iga-aastane personaalsete uurimisgrantide voor raiskab 14 tööaasta jagu töötunde? Kes selle kahju kinni maksab? Ilmselt ühiskond. Arvan, et see arv peaks olema sisendiks järgmiste teaduspoliitiliste otsuste tegemisel.

Loe rohkem ajalehest Sirp.

Teema: 

Meie esimese kursuse üliõpilased jõudsid Ajujahis 10 parema hulka

$
0
0

Suurepärased uudised! Meie majandusteaduse esimese kursuse üliõpilased Siim Aksel Amer, Vadim Konev, Norman Vester ja Andre-Loit Valli Startup Labist jõudsid oma ideega Ajujahi 10 parema hulka.

Noorte ideeks on suhtlusvõrgustik Communicare, mille eesmärk on soodustada hooldekodu elanike suhtlust välismaailmaga, suunates vabatahtikke nendesse asutustesse.

Jälgi meie noorte tegemisi ka Facebookis @CommuniCareEST.

Teema: 

Tartu kesklinnas avatakse Tartu Ülikooli Delta keskus

$
0
0
Tartu Ülikooli Delta keskus. Foto: Henry Narits

Kolmapäeval, 29. jaanuaril kell 12 avatakse Tartu Ülikooli Delta keskus, mis on põhjamaade üks moodsamaid digitehnoloogilise, analüütilise ja majandusmõtte kandjaid. Delta keskus koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast ning koondab enam kui 3000 üliõpilast, õppejõudu, teadlast ning ettevõtete arendustöötajat.

Delta keskuse avamisega saab uue hingamise nii ülikooli õppe- ja teadustöö kui ka kogu Tartu ettevõtluskeskkond. „Hoonena on Delta keskus juba praegu Tartu üks maamärke. Sisu poolest saab sellest kahtlemata uuenduslike ideede keskpunkt, kus Eesti majandus viiakse teaduspõhiselt uuele arengutasemele,“ märkis Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Ta lisas, et ka loodavas pikaajalises Eesti arengustrateegias on targa ettevõtluse kasvu esimeseks eelduseks seatud teadus- ja arendustegevus ning Eesti ettevõtlusele oluliste teadussuundade arendamine.

„Just Delta keskusse on koondunud parim teadmine, et ettevõtted saaksid ülikooli toel pidada sammu kiirete tehnoloogiliste uuendustega ja et neile oleks tagatud ka vajalik tööjõu järelkasv,“ rääkis Toomas Asser. „Keskuse ehitamise ajal on meieni jõudnud selge signaal, et üliõpilaste, teadlaste ja ettevõtjate sedalaadi koostöövorm on ettevõtjatele meelepärane ning Tartus oleks vajadus veel vähemalt ühe IT-ärikeskuse järele, mis paikneb ülikooli vahetus läheduses.“

Õppe- ja teadushoones alustavad tööd Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning osa tehnoloogiainstituudi laboreist.

Arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul tekib Delta keskusse infotehnoloogia, majanduse, matemaatika, statistika, arvutitehnika erialade ning eri tüüpi ettevõtete ainulaadne koostöökeskkond õppe- ja teadustöö ning arendus- ja innovatsiooniprojektide elluviimiseks. „Just sellise pädevusega inimesed täidavad väga olulist rolli ettevõtete ja riigi arendamisel,“ kommenteeris Vilo. Tema sõnul on oluline ka see, et arvutiteaduste instituut saab nüüd taas töötada ühes majas ja ühel korrusel.

Ettevõtlusmaja avatakse aprillis ning sellega tuuakse ülikooli vahetusse lähedusse õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus, et pakkuda mitmekesiseid koostöövõimalusi. Majja kolivad Cybernetica AS, Swedbank AS, Statistikaamet, masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskus STACC OÜ, AS-i SEB Pank innovatsioonikeskus, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja SA Tartu Teaduspark. 

Delta keskuse on projekteerinud arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ arhitektid Illimar Truverk, Sander Aas, Sander Paljak, Kristjan Lind ja Joanna Kordemets. Keskuse ehitasid AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust.

Neljakorruselise õppe- ja teadushoone üldpind on u 17 500 m2, millele lisandub 4600 m2 suurune majaalune parkla. Viiekorruselises ettevõtlusmajas on üldpinda u 4700 m2 jagu. Õppe- ja teadushoone ehitustööde kogumaksumus oli koos käibemaksuga 28 425 600 eurot, ettevõtlusmajal 6 580 433 eurot. Delta keskuse rajamist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariik ja Tartu Ülikool.

Loe lisateavet Delta keskuse kodulehelt.

Delta keskuse avamise otseülekannet saab jälgida UTTV vahendusel.

Tartu Ülikooliga koostöös ja Delta maja avamisega samal ajal toimub Tartus 29.–31. jaanuarini Balti riikide suurim ärifestival Startup Day, mis toob ülikooli spordihoonesse kokku üle 120 maailmatasemel esineja ja ligikaudu 4000 osalejat. 30. jaanuari õhtul peetakse Delta keskuse parklas Startup Day parklapidu.

Lisateave:
Erik Puura, Tartu Ülikooli arendusprorektor, 506 9882, erik.puura [ät] ut.ee
Ott Pärna, Tartu Ülikooli Delta turundusjuht, 517 8111,  ott.parna [ät] ut.ee

Teema: 

Startup Day 2020 ettevõtluse õppetooli pitchimissessiooni võitja soovib pakkuda eakatele tugiteenuseid

$
0
0
Gerifixi esindaja Nigul Ilves. Foto: Margit Partei

30. jaanuaril kell 11.30 toimus Startup Day pitchimislaval Tartu Ülikooli ettevõtluse õppetooli pitchimissessioon. Võistluses osales kokku üheksa võistkonda. Võistluse võitis Gerifix ideega  pakkuda eakatele personaalset nõustamist, meditsiinilist ja tehnilist tuge, et nad saaksid nautida mugavat elu omas kodus.

Enam kui 900 üliõpilast õppis 2019. aastal Tartu Ülikooli ettevõtluse õppetooli 25 ettevõtlusaines. Üliõpilased tutvusid teooriaga ja arendasid oma ettevõtlusideid, järgides ettevõtlusprotsessi metoodikat. Enamasti rühmatööna valminud ideid tutvustati nii kevad- kui ka sügissemestri lõpul tudengite ettevõtlusprojektide „Mõõduvõtul“. Seal andsid žüriisse kuulunud ettevõtjad nõu edasiliikumiseks ning valisid välja parimad ideed, mida esitleti Startup Day ettevõtluse õppetooli pitchimissessioonis.

Ürituse avas eelmise aasta ettevõtluse õppetooli pitchimissessiooni võitja Yumuuv, mille eestvedajaks on Jakob Remmel. Digitaalne platvorm Yumuuv on loodud tervist väärtustavatele ettevõtetele ja nende töötajatele.

Jakob andis lisaks lahendusele ka ülevaate, mida ta on viimase aasta jooksul teinud ja millised on järgmised plaanid. Jakob, kui Yumuuvi eestvedaja, oli tagasi kutsutud selleks, et  nii sel aastal võistlusele sisenejad kui ka kuulajad saaksid aimu, milleni võib viia ettevõtlusalane haridus, ettevõtlikkus ja hea idee!

Võistluses osales kokku üheksa meeskonda

Tartu Muusikalikooli meeskonna eesmärgiks on luua huvikool lastele, mis pakub mitmekesist laulu-, tantsu- ja näitlemisõpet.

Eesti koolidele mõeldud maailmakoristuspäeva keskkonnahariduse programmi Puhas Maailm andis ülevaate oma ideest ja juba teostatud tegevustest. 

Erivajadustega laste vajadusi arvestav Karusmarja kogupäevakool pakkus lahenduse, mis võimaldaks lapsevanematel hoida oma täiskoormusel töökohta kui ka pakkuda lastele nii haridust, tugiteenuseid kui ka hoidu.

Finantsilise vaatega meeskond LeapMetrics eesmärgiks on võimaldada ettevõtetel saada kiireid vastuseid oma ettevõtte väärtuse hindamiseks.

Liikumistrajektoore pakkuv Walkup meeskond on võtnud nõuks suunata inimesi aktiivsemalt liikuma ja uusi ja huvitavaid trajektoore avastama nende mobiilirakendust kasutades.

STEM karjäärijuhtimise süsteemi meeskond planeerib välja töötada atraktiivse karjääriplaneerimise keskkonna põhi- ja keskastme koolidele.

Pilvejäätise meeskond on nõuks võtnud koreapärase pilvejäätise (bingsoo) Eestisse toomise ja vastavate masinate eksportimise.

Suunavarju meeskond soovib arendada platvormi, mille kaudu saaksid ettevõtted värvata gümnaasiuminoori kergemate ülesannete täitmiseks ja kompenseerida nende tööd mikrostipendiumitega. 

Meeskondade esitlusi hindas žürii, kuhu kuulusid Andra Altoa (SEB Balti divisjoni strateegia valdkonna juht), Tiit Elenurm (EBS-i ettevõtluse professor ja äriingel), Kristel Reim (TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juht), Tõnis Mets (ettevõtluse professor ja ettevõtja) ning Kärt Summatavet (ettevõtja ja vabade kunstide professor). Auhinna parimale tiimile pani sel aastal välja (SEB). Žürii ühisel otsusel valiti võitjaks Gerifix, kelle esindajale Nigul Ilvesele anti Andra Altoa poolt ja Tiit Elenurme toetavate sõnade saatel üle auhind. Tartu Ülikooli ettevõtlusainest võrsunud meeskonnal on võimalus SEB Innovatsioonikeskuses omada esimest kontorit 100 päeva ja saada nõu parimatelt mentoritelt! 

29.–31. jaanuarini toimub Tartu Ülikooli spordihoones Baltimaade suurim ärifestival Startup Day, mis toob kokku üle 120 maailmatasemel esineja ja ligikaudu 4000 osalejat.

Teema: 

Vabade kunstide sild ettevõtlusse

$
0
0

Esmakordselt Tartu Ülikooli ajaloos loob vabade kunstide professor silla loovuse ja ettevõtluse vahel, tehes koostööd ettevõtluse õppetooliga.

2019/2020. aasta vabade kunstide professor on kunstidoktor, ehtekunstik ja graafik Esmakordselt Tartu Ülikooli ajaloos loob vabade kunstide professor silla loovuse ja ettevõtluse vahel, tehes koostööd ettevõtluse õppetooliga.
2019/2020. aasta vabade kunstide professor on kunstidoktor, ehtekunstik ja graafik Kärt Summatavet. Tema kevadsemestril toimuv õppeaine „Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud II: traditsioon, inspiratsioon, innovatsioon” (HVVK.14.115, 4 EAP) on registreerumiseks avatud 15. veebruarini. Eeltingimus on sügissemestri aine (HVVK.14.114, 4 EAP) „Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud I: traditsioon, inspiratsioon, innovatsioon”, loenguid saab kuulata ka tagantjärele UTTVst.

Ülikoolivälised osavõtjad, kes soovivad osaleda ka seminaridel, koguda ainepunkte ja saada tunnistuse, saavad kursustel osaleda täiendusõppijana.
Toote- ja teenusearenduse suuna ideid tasub samaaegselt edasi arendada ülikooli ettevõtlusõppes. Ettevõtluse aine „Praktiline väikeettevõtlus” (MJCV.00.036, 6 EAP) aitab välja selgitada teenuse või toote sihtrühma vajadusi ja luua ideele jätkusuutlik ärimudel. Aine jooksul koostatakse reaalne äriplaan või projekti taotlus, mille võib esitada rahastajale (nt Töötukassa, LEADER, Riigi Tugiteenuste Keskus). Parimad tiimid saavad oma ideed esitleda DELTA konverentsil ettevõtjatele ja koostööpartneritele ning sTARTUp Day 2021 investoritele.

Lähem teave: ettevõtluse dotsent Mervi Raudsaar: mervi.raudsaar [ät] ut.ee

Teema: 

Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab on valmis!

$
0
0

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee.

Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad. 

Tööandja pakub Futulabis praktikakohti ja projektiideid, mille kaudu üliõpilane oma erialaseid teadmisi tööeluga seostada saab.

Vilistlased on väga oodatud juhendajaks/mentoriks nii projektide kui ka uurimistööde juures. Vilistlaste kogemused ja oskused on hindamatu panus üliõpilaste arengusse ning hea võimalus teha koostööd alma materiga. Koostöö vilistlastega on ühenduslüliks üliõpilaste, ülikooli ja tööandjate võrgustikus. 

Ülikool toob Futulabi vahendusel kokku eri osapoolte oskused ja ideed ning panustab koostöö kaudu ühiskonna arengusse. 

Ole osa sellest koostööst!

Lisainfo:
Merily Heinalo, TÜ majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, praktika [ät] ut.ee
Anneli Lorenz, TÜ majandusteaduskonna praktika arendusjuht, 5207 062, //praktika [ät] ut.ee">praktika [ät] ut.ee

Baltikumi suurim ärifestival sTARTUp Day kasvas veelgi

$
0
0

Baltikumi suurim ärifestival sTARTUp Day toimus 29.-31. jaanuaril Tartu TÜ spordihallis neljandat korda 4400 külastaja, 158 esineja ja 4 lavaga.Ehkki peakorraldaja ja meie vilistlase Marili Vihmanni sõnul oli eesmärk sama palju osalejaid kui eelmisel aastal - umbes 4000 külalist, kasvas festival ikkagi 400 külastaja võrra. Festivalil oli külastajaid 60 erinevast riigist.

Festivalil oli 4 lava ja peaaegu 50 seminari, mis tõttu oli esinejate arv samuti kõrge. Festivalil oli kokku 158 esinejat, kes jagasid oma teadmisi erinevatel teemadel - kosmosetehnoloogiast kuni alustava ettevõtja psühholoogiani.

Äriideede esitlemise laval toimus 10 erinevat võistlus, mille raames esitleti kokku 116 äriideed. Tartu Ülikooli sTARTUp Lab korraldas äriideede esitlemise laval kas võistlust, Kaleidoskoop finaal ja STARTER äriideede esitlemise finaal.  Lõuna-Eesti suurimal noorte äriideede konkursil Kaleidoskoop finaal olid omavahel võistluses 10 parimat tiimi. Kaleidoskoobi finaalis võitsid pääsme ärifestivalile Techchill Hugo Treffneri gümnasistide tiim Münt, kes toodab keskkonnasõbralikke hambapastatablette. Tiim Ropotty, kes pakub veebipõhist potil käimise treeningprogramm ja lisavahendite renti lapsevanematele, võitis Startup Labi eriauhinna. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna esmakursuslaste tiim CommuniCare võitis Kaleidoskoobi Tartu Linnavalitsue rahalise preemia ja pääsme üleriigilsele Starter võistluse finaali.

Tiim Münt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 




Tiim Münt

STARTER finaali pääsesid kokku 6 parimat meeskonda Tallinnast ja Tartust. Starter finaalis esindasid Tartut tiimid io_developers ja CommuniCare, kellest viimane valiti rahvusvahelise žürii poolt võitjaks ja pälvis 2019.aasta parima Starter tiimi tiitli ning piletid mainekale ärifestivalile Arctic15.


Tiim CommuniCare

Lisaks oli üks võistlustest oli festivali enda korraldatud sTARTUp Pitching võistlus, kuhu kandideeris 277 iduettevõtet, kellest 33 said võimaluse oma startupi laval esitleda. Võitjaks valiti Jeff App, mis sai nii EstBAN-i juhitava sündikaadi investeeringu 170 000 eurot kui ka Swedbank Eesti 10 000-eurose osaluse vaba auhinnaraha.

Ettevõtlusfestivali üks eesmärke oli ühendada investoreid ja idufirmasid. Brella tutvumisrakenduses said kokku pea 700 alustava ettevõtte esindajat, umbes 200 investorit ja 300 juhti. Festivalipäevadel broneeriti rakenduse kaudu 2491 kohtumist.

sTARTUp Day’l oli 21 kõrvalüritust ja ametlik järelpidu toimus Tartu Ülikooli Delta keskuse siseparklas, mida külastas 1700 inimest. Siseparkla muudeti sobivaks peopaigaks ehitades sinna lava, baar ning meelelahutusala, kus 6 Tartu parimat idufirmat tutvustasid oma ettevõtteid.

Baltikumi suurimat ärifestivali sTARTUp Day korraldavad Tartu linn, Tartu Ülikool, Tartu Teaduspark, .Contriber, Tartu Biotehnoloogia Park, Tartu Ärinõuandla, Tartu Loomemajanduskeskus, Ole Rohkem ja Swedbank.

sTARTUp Day’d toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Visit Estonia ja Startup Estonia.

Viies sTARTUp Day toimub 27.-29. jaanuaril 2021 Tartus. Pileteid müüakse kodulehel startupday.ee.

Viewing all 966 articles
Browse latest View live